Video

Transkriptsioon

Üle kogu maailma,

marihuaana dekriminaliseeritakse või isegi legaliseeritakse.

Aga on see tõesti hea mõte?

Veebidebatis

vaikitakse kahjulikud mõjud tihtilugu maha.

Seega vaatame kolme kõige mõjukamat argumenti

marihuaana legaliseerimise vastu.

Argument number 1:

Viimaste aastakümnetega

on marihuaanat töödeldud, et see oleks tugevama mõjuga.

Marihuaana on nüüdseks niivõrd kange,

et see on piisavalt tugev narkootikum, põhjustamaks psühhoosi.

Peamine aktiivne koostisosa marihuaanas on THC,

ning on kindlaid tõendeid, et THC on psühhoosi tekkega seotud

vaatamata teistele riskifaktoritele.

Marihuaana sisaldab endas ka ainet nimega CBD,

mis paistab olema just vastupidise efektiga.

Seda testitakse isegi ravimina psühhoosi ja ärevuse vastu.

Aga kuna see ei tekita narkojoovet,

siis kasvatajad on hakanud vähendama CBD kogust

marihuaanataimedes viimastel aastakümnetel,

tõstes samal ajal THC taset.

Proovid näitavad, et THC tasemed on 1990’ndate 4% pealt tõusnud

pea 12% peale 2014. aastal,

nihutades THC ja CBD suhet 1995. aasta 1:14’lt

2014. aasta 1:80’le,

kuid pole kindel kui täpsed need testid olid.

Hiljutised uuringud näitavad kokkuvõttes, et mida rohkem marihuaanat sa tarbid

ja mida tugevama mõjuga see on,

seda kõrgem on risk psühhoosi tekkeks.

Aga kui kõrge on psühhoosi risk üldpopulatsioonile?

Suurbritannias tehtud uuring näitas, et

kui marihuaana tarbimine on aastatel 1996-2005 märkimisväärselt tõusnud,

siis skisofreenia, ühe psühhoosi tüübi, arv

on püsinud stabiilsena.

Marihuaana esile kutsutud psühhoosi risk

on kõrgeim nendes inimestes,

kellel on juba algselt kõrge risk psühhoosi tekkeks.

Nende puhul on tõenäolisem see, et

marihuaana kiirendab nende konditsiooni teket,

mitte ei tekita seda - vähemalt praeguste teadmise põhjal.

Seega järeldus on,

mida vähem inimesi pääsevad ligi marihuaanale,

seda madalam on risk marihuaana tekkeliseks psühhoosiks.

Aga võib ju vastu vaielda, et

just sellepärast, et marihuaana on illegaalne,

kannatavad rohkem inimesi psühhoosi käes.

Keeld teeb illegaalsete narkootikumide mõju tugevamaks,

sest niiviisi saab rohkem kaupa väiksemas ruumis transportida

ja müüa suurema kasumiga.

Sama asi juhtus USAs kuiva seaduse ajal,

mil kange alkohol sai uueks normiks.

Nii juhtub praegu ka marihuaanaga.

Kujuta ette maailma, kus viin on ainukene saadaval olev alkohol.

Sul on valida, kas üldse mitte juua

või jääda rohkem purju, kui sa tahaksid.

Selline on olukord paljude marihuaana suitsetajate jaoks.

Inimesed ei lõpetanud kuiva seaduse ajal alkoholi tarbimist

ja statistika näitab, et seadused ei takista inimesi marihuaanat tarbimast.

Me ei saa marihuaanat ära kaotada,

aga me saame selle turvalisemaks teha.

Kui marihuaana oleks legaalne,

siis oleks tarbijate jaoks valikud

ja reguleerijad võivad näiteks nõuda kõrget CBD taset.

Just nagu inimesed ei joo peale tööd pudelit viina,

tarbiksid paljud meeleldi marihuaana versiooni “peale-tööd õllest”.

Argument 2: marihuaana on väravaks teistele narkootikumidele.

Kui see legaliseeritakse,

siis kasvaks ka palju ohtlikumate narkootikumide tarbimine.

2015. aastal koostatud uuring näitas, et

ligikaudu 45% eluaegsetest marihuaana tarbijatest

tarbisid ühel hetkel ka mõnda muud illegaalset narkootikumi.

Marihuaana legaliseerimine võib seda trendi toetada:

kui rohkem noori proovib legaalset marihuaanat,

siis võib juhtuda, et nad proovivad ka tugevamaid narkootikume.

Aga tuleb välja, et tõeline värav narkootikumide tarbimiseks on palju varasem:

sigaretid.

Üks uuring näitas, et

teismelised, kes hakkasid enne 15-ndat eluaastat suitsetama

proovisid 80% suurema tõenäosusega illegaalseid narkootikume, kui need, kes ei suitsetanud.

Ja 2007. aasta uuring näitas, et suitsetavad teismelised eluaastates 12-17

tarbivad 3 korda suurema tõenäosusega suurtes kogustes alkoholi,

7 korda suurema tõenäosuesga proovivad nad narkootikume nagu heroiin või kokaiin

ning samuti 7 korda suurema tõenäosusega hakkavad nad marihuaanat tarbima.

Kuid kui nii see ongi,

siis kuidas peaks narkootikumide legaliseerimine peatama raskete narkootikumide tarbimise?

Alustuseks on tähtis teadvustada seda, et

inimesed ei tarvita narkootikume selle järgi, kas nad on legaalsed või mitte.

Kui sa tahad osta narkootikume,

leiad sa alati kellegi, kes neid ka rõõmuga müüb.

Tõeline küsimus on, miks tekib inimestel üldse

ebatervislik suhe narkootiliste ainetega?

Uuringud näitavad, et kindlad olud

teevad inimesed eriti haavatavaks narkootikumide ja nende sõltuvuse suhtes.

Raske lapsepõlv,

varane trauma,

madal sotsiaalne staatus,

depressioon, isegi geneetilised faktorid.

Millise narkootikumi sõltuvusse nad jäävad on enamasti juhus.

Sõltlased tarvitavad narkootikume, et enda probleemide eest põgeneda.

Aga narkootikumid ei lahenda ühtegi neist,

vaid saavad uuteks probleemideks.

Aga inimeste karistamine nende ebatervislikel viisidel probleemidega toimetuleku eest

ei muuda narkootikumide tarvitamise põhjuseid.

Seega mõned väidavad, et me peaksime valima hoopis teise tee.

2001. aastal

oli Portugalil üks suurimaid narkootikumide probleeme Euroopas.

Seega olid nad piisavalt meeleheitel, et proovida midagi radikaalset:

illegaalsete narkootikumide omamine ja tarbimine dekriminaliseeriti.

Sind enam ei arreteeritud,

selle asemel alustasid võimuorganid suure tervisekampaania.

Inimesed, kes leiti väikeste kogustega,

saadeti nõustajate juurde

ja said abi ravi ja kahjuvähenduse näol.

Narkootikumide tarbimist nähti kui kroonilist haigust, mitte kuritegu.

Tulemused olid hämmastavad:

inimeste osakaal, kes proovisid narkootikume ja jätkasid nende tarbimist,

langes 2012. aastaks 44’lt protsendilt 28’le protsendile.

Raskete narkootikumide tarbimine langes,

samuti langesid HIV ja hepatiidi juhtumid ning üledooside arv.

Narkootikumide legaliseerimine võib üldkokkuvõttes ühiskonda rohkem aidata, kui kahjustada.

Argument number 3:

Marihuaana on sõltuvust tekitab ja ebatervislik.

See peab püsima illegaalsena, et hoida kahju minimaalsena.

Kuigi marihuaana sõltuvus on rohkem psüühhiline, kui füüsiline,

on see siiski probleem.

Marihuaana sõltuvuse ravimise nõudlus

on ainuüksi viimase 10 aastaga enam kui kahekordistunud.

Umbes 10% inimestest, kes marihuaanat proovivad, jäävad sõltuvusse.

See on samuti seotud kõrgete THC tasemetega.

2017. aastal väljastatud uuringus

jälgiti Hollandi kohvikute marihuaana tugevust

16 aasta vältel.

Iga tõusnud THC taseme protsendi kohta

vajas 60 võrra rohkem inimesi ravi.

Mis puutub negatiivsetesse tervise efektidesse,

siis mõned uuringud näitasid, et marihuaana tarbimine tõstab vererõhku ja põhjustab kopsuprobleeme,

samas aga 2016. aasta uuring leidis, et marihuaana tarbimine ei ole seotud

füüsiliste terviseprobleemidega, välja arvatud suurenenud riskiga igemehaigustele.

Mõned uuringud näitasid, et marihuaana tarbimine mõjutab teismeliste ajusid

ja vähendab nende intelligentsust,

aga kui hiljutisemad uuringud võtsid arvesse ka alkoholi ja tubaka tarbimise,

siis olid tulemused marihuaana osas ebaselged.

Kokkuvõttes näitavad uuringud seda, et

mistahes narkootikumi tarbimine perioodil, mil aju areneb on sulle halb.

Aga tõsasi on see, et me ei tea veel kui ebatervislik marihuaana on.

Me vajame uuringuteks rohkem rahastamist,

mida on raske saavutada, kui marihuaana püsib illegaalsena.

Siiski saame sellest, mida teame, teha järeldused.

16% inimestest, kes tarvitavad alkoholi saavad alkohoolikuteks,

32% inimestest, kes proovivad sigarette, saavad suitsetajateks.

Me teame kindlalt, et alkohol mõjutab su aju,

hävitab su maksa ja põhjustab vähki;

tubakas ummistab su arterid,

hävitab su kopsud ja põhjustab samuti vähki.

3,3 miljonit inimest sureb igal aastal alkoholi kuritarvitamise tagajärjel,

suitsetamine tapab aga enam kui 6 miljonit inimest aastas.

Keegi ei ütle, et tubakas ja alkohol on kahjutud vaid sellepärast, et nad on legaalsed.

Samuti ei kaalu keegi tõsiselt neid keelustada, kuigi nad on äärmiselt ohtlikud.

Legaalsus on ainuke viis, kuidas neid vähegi kontrollida,

eriti siis, kui see puudutab noori inimesi.

Noortel on tihi raskem osta legaalseid uimasteid, kui illegaalseid.

Ametlikud müüjad võivad saada kopsakaid trahve

ja kaotada oma litsentsi, kui nad müüvad alaealistele.

Legaalsus tekitab narkodiileritele olukorra, mida on raske ära kasutada.

Seega marihuaana legaliseerimine ei tähenda selle heaks kiitmist.

See tähendab vastutuse võtmist selle tekitatud riskide eest.

See võib samuti avada väravad arvukatele uuringutele,

mis näitavad mil määral ja kellele see tegelikult kahjulik on.

Järeldus:

Marihuaana on uimasti,

ja just nagu ükski teine umasti, on sellelgi negatiivseid tagajärgi

arvestatavale osale selle tarbijatest.

See ei ole kahjutu.

Parim viis ühiskonna selle negatiivsete tagajärgede eest kaitsmiseks

paistab olema selle legaliseerimine ja reguleerimine.

Tänu meie partnerlusele Funkiga

on see video olnud saadaval

meie saksakeelsel kanalil juba kaks nädalat!

Vaata järgi ja telli see kanal,

et harjutada oma saksa keele oskust!

Ja kui sa tahad toetada meie videote tegemist,

mis võtab kuid uurimiseks ja valmistamiseks,

ja tahad saada lahedaid asju tänutäheks,

siis saad meid toetada saidil pateron.com/kurzgesagt