Video

Transkriptsioon

Evolutsiooni mehhanismid

Mis on evolutsioon?

Evolutsioon on elu areng Maal.

See on protsess, mis algas miljadreid aastaid tagasi ja jätkub tänaseni.

Evolutsioon ütleb meile, kuidas oli võimalik areneda tohutult mitmekesisel elul.

See näitab meile, kuidas primitiivne algloom (Protozoa) võis saada miljoniks erinevaks liigiks, keda me näeme täna.

Evolutsioon on vastus küsimusele, mida me oleme küsinud nähes taksi ja saksa dogi koos.

Kuidas on esivanematel võimalik saada endast väga erinevaid järeltulijaid?

Sellele küsimusele vastates tahame me keskenduda loomadele, välja arvates teised elu vormid nagu seened ja taimed.

Seega esimene küsimus, mida küsida on: kuidas üks loom saab areneda täielikult uueks loomaliigiks?

Ah, aga üks kiire küsimus: mis asi on liik?

Liik on loomade kogukond, kes on võimeline tootma üksteisega järglasi,

nende järglased omakorda on võimelised paljunema.

Mõistmaks seda vastust paremini peame me lähemalt uurima järgmisi punkte:

elusolendite unikaalsus, tagatud läbi järglaste ületootmise ja pärilikkuse,

ja teise olulise punktina, valik.

Alustame unikaalsusest. Iga olend, kes eksisteerib on ainulaadne ja see on oluline arenemiseks.

Liigi liikmed võivad tugevalt sarnaneda üksteisega välimuse poolest;

kuid neil kõigil on veidi erinevad tunnused ja omadused.

Nad võivad olla pisut suuremad, paksemad, tugevamad või julgemad kui nende kaaslased.

Niisiis, mis on nende erinevuste põhjuseks? Vaatleme lähemalt ühte olendit.

Iga olend koosneb rakkudest. Nendel rakkudel on rakutuum.

Rakutuum sisaldab kromosoome ja kromosoomid hoiavad endas DNA-d.

DNA koosneb erinevatest geenidest ja need geenid on elu informatsiooni kandjad.

Need sisaldavad juhiseid ja käske rakkudele ja määravad omadusi ning tunnuseid, mis elusolendil on

ja see on just DNA, mis on igal olendil unikaalne.

See on indiviiditi erinev, mis on põhjuseks, miks igaühel on veidi erinevad omadused.

Aga kuidas on loodud see tohutu hulk DNA-d?

Üks oluline tegur on järglaste ületootmine.

Looduses võime täheldada, et olendid toodavad üldiselt palju rohkem järglasi, kui on vaja

nende liigi ellujäämiseks, selletõttu paljud järglased surevad enneagselt.

Sageli on palju rohkem järglasi, kui keskkond, milles nad elavad, on võimeline neid toetama.

See on üks tegur liigi mitmekesisuse suurenemises.

Mida rohkem järglasi toodetakse, seda enam väikseid erinevusi tekib.

ja seda loodus tahabki: võimalikult palju väikseid erinevusi.

Teine oluline põhjus unikaalsuse põhjustamiseks üksikisikutes on pärilikkus.

Muideks, pärilikkus tähendab DNA edasiandmist järglastele.

Selles protsessis tulevad mängu kaks väga huvitavat tegurit: rekombinatsioon ja mutatsioon.

Rekombinatsioon on kahe olendi DNA juhuslik segunemine.

Kui kaks olendit armuvad ja paarituvad, rekombineeruvad nende geenid kaks korda.

Esimesel korral teevad nad seda eraldi, kui nad genereerivad sugurakke - ehk seemnerakke ja munarakke.

Sugurakud võtavad pooled geenid ja segavad neid.

Teine rekombineerimine toimub siis, kui isane viljastab emase.

Mõlemad vanemad annavad 50% oma DNA-st, teiste sõnadega, 50% oma unikaalseid tunnuseid ja omadusi.

Neid siis rekombineeritakse või segatakse kokku ja tulemuseks on uued järeltulijad.

Neil järeltulijatel on juhuslik kooslus DNA-st ja seega on neil nende vanemate tunnused ja omadused.

See suurendab mitmekesisust ja erinevusi liigis veelgi enam,

aga mutatsioonid on ka olulised evolutsiooni jaoks.

Mutatsioonid on juhuslikud muutused DNA-s.

Neid saab ka kirjeldada kui kopeerimisvigu DNA-s,

mida on võimalik päästa valla mürgiste või keemiliste ainetega, või siis radiatsiooniga.

Mutatsioon eksisteerib, kui osa DNA-st on muutunud.

Sellised muutused on tihti negatiivsed ja võivad põhjustada haigusi nagu näiteks vähk.

Aga siiski, neil võib olla ka neutraalne või siis positiivne mõju

näiteks nagu sinine silmavärv inimestel, mis on üks selline juhuslik mutatsioon.

Igal juhul peab mutatsioon mõjutama sugurakku, kas siis seemnerakku või munarakku,

sest ainult DNA sugurakkudes on edasikantav järeltulijatele.

Ja see on ka üks põhjustest, miks me kaitseme oma suguorganeid röntgeni tegemise ajal, samas teised kehaosad ei ole ohus.

Kokkuvõttes siis, pärilikkuse protsessis annavad olendid edasi oma omadusi järeltulijatele DNA vormil.

Rekombineerimine ja mutatsioonid muudavad DNA-d nii, et iga laps näeb erinev välja oma õdedest ja vendadest

ja saab juhusliku kombinatsiooni oma vanemate omadustest.

Siin on võtmesõna: juhuslik.

Kõik protsessid toimuvad juhuse alusel.

Juhuslikud rekombinatsioonid ja mutatsioonid annavad tulemuseks igale ühele juhusliku koosluse tunnustest ja omadustest,

kes omakorda segavad neid juhuslikult ja pärandavad need edasi.

Aga kuidas saab kõik nii juhuslikult toimuda, kui kõik elusolendid on nii perfektselt kohanenud oma keskkonnaga,

näiteks raagritsikas, koolibri ja konnkala?

Vastus peitub teises võtmesõnas: valik.

Iga individuaal kuulub loodusliku valiku protsessi.

Nagu me oleme õppinud, iga individuaal on mingilmääral erinev omasugustest

ja seal on laialdane valik liigi piires.

Keskkond mõjub elusolenditele. Need niinimetatud valiku tegurid sisaldavad:

kiskjaid, parasiite, samaliigilisi loome, mürkaineid, muutusi levialas või siis kliimas.

Looduslik valik on protsess, mille iga individuaal peab läbima.

Igal olendil on unikaalne segu tunnustest ja omadustest.

Selline segu aitab neil ellu jääda oma keskkonnas, või siis mitte, kuidas kunagi.

Igaüks, kellel on ebasobiv segu, valitakse välja ümbritsevast keskkonnast.

Need, kellel on õige segu, jäävad ellu ja saavad edasi pärandada oma täiustatud tunnuseid ja omadusi.

See on põhjus, miks mitmekesisus on nii oluline.

Sellepärast näevadki olendid nii palju vaeva, et järglased oleksid võimalikult erinevad.

Nad suurendavad tõenäosust, et vähemalt üks nende järglastest läbib looduse valimise protsessi.

Nad suurendavad oma võimalusi ellujäämiseks.

Hea näitena võib näha vintide gruppe, kes elavad kõrvalisel saarel.

Nad on ühed kõige kuulsamad loomad teadusmaailmas

ja on tuntud kui Darwini vindid, pärast seda, kui Charles Darwin nad avastas.

Paarsada aastat tagasi, väike grupp vinte paisati suure tormi tõttu Galapagose saarte peale, Vaikse ookeani keskel.

Vindid leidsid ennast keskkonnast, mis oli nende jaoks täiesti uus,

tõeline vintide paradiis: hulgaliselt toitu ning mitte ühtegi röövlooma.

Nad paljunesid kiiresti ja arvukalt. Peagi olid saared vinte täis.

See tõi kaasa toiduvarude kiire vähenemise.

Vindi paradiisi ähvardas nälg ning neist said konkurendid.

Siis sekkus looduslik valik.

Nad muutusid omapärasemaks ja hakkasid üksteisest erinema, näiteks noka poolest,

mis tähendas, et nii mõnedki linnud suutsid vältida konkurentsi enda ja kaaslase vahel.

Mõne linnu nokk oli usside kaevamiseks sobivam.

Teised vindid said oma nokka kasutada seemnete katki tegemiseks.

Järelikult praakisid vindid välja ökoloogilised niššid ehk nad olid kaitstud liigse konkurentsi eest.

Peagi hakkasid nad paarituma teiste vintidega, kes kasutasid samu nišše.

Mitmete põlvkondade jooksul need omadused suurenesid,

võimaldades vintidel edukalt kasutada oma nišše.

Erinevus ussikaevajate ja seemnepurustajate vahel läks nii suureks,

et neil polnud enam võimalik omavahel paarituda. Seetõttu tekkisidki erinevad liigid.

Tänapäeval on Galapagose saartel 14 erinevat vindi liiki,

kes kõik põlvnevad samast vintide grupist.

Nii loobki evolutsioon uued liigid:

indiviidide koostoimimise kaudu

liigse järglaste tootmise kaudu,

pärilikkuse rekombinatsioonide ja mutatsioonide kaudu

ja lõpuks, läbi valikute.

Miks on see nii tähtis?

Tänu sellele me teame, kust erinevad elud pärinevad ja miks elusolendid on perfektselt kohanenud oma elupaikadega.

Kuid see mõjutab meid ka isiklikult.

Iga inimene on 3,5 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus, kaasaarvatud sina.

Sinu esivanemad võitlesid, et ellu jääda.

Nende ellujäämine oli väga ebakindel.

Kui me arvestame, et 99% kunagi elanud liikidest on praeguseks surnud,

siis võid ennast pidada osaks eduloost.

Dinosaurused on kadunud, kuid sina oled elus ja vaatad seda videot

sest sa oled uskumatult eriline, nagu ka teised olendid, kes praegu eksisteerivad:

mittereprodutseeritav ja ainulaadne universumis.