Video

Transkriptsioon

Mis teeb Ebola viiruse nii ohtlikuks?

Kuidas saab viirus jagu ülikeerukast

keha kaitsesüsteemist nii kiiresti

ja nii tõhusalt?

Heidame pilgu sellele, mida Ebola teeb.

(Temaatiline muuusika)

Ebola on viirus.

Viirus on väga väike asi.

Tükike RNA-d või DNA-d

ja mõned valgud

ning kest.

See ei suuda mitte midagi

teha ise,

ning ta säilib ja paljuneb üksnes rakke nakatades.

Nakatumise vältimiseks on meil immuunsussüsteem.

Immuunsussüsteem on ülikeeruline,

seega me lõime skeemi,

mis aitab seda lihtsamini mõista

Niisis näeb see välja umbes selline:

Keskendume sellele osale, mis on oluline Ebola mõistmiseks

ja jätame tähelepanuta teised osad.

Tavaliselt just dendriitrakud aktiveerivad selle

viirusevastastest rakkudest ja tugirakkudest armee

ja antikehade tehased,

mis töötavad koos kaitserakkudega,

et nakkus mõne päeva jooksul hävitada.

Aga Ebola ründab nakatumise korral otseselt

just immuunsussüsteemi.

Esmalt võtab Ebola üle mõned

dendriitrakud, mis on

immuunsussüsteemi ajud.

Ebola viirus siseneb dendriitrakku

sidudes end rakutranspordi retseptoritega.

Sisse pääsenuna lahustab Ebola oma kesta ja vabastab

oma geneetilise matejali, tuumavalgud ja ensüümid.

Kokkuvõtlikult - Ebola võtab üle raku,

lülitab välja raku kaitsemehhanismid ja

programmeerib raku ümber.

Rakk muutub nüüd viiruse tootmise masinaks

ja hakkab kasutama enda resursse, et ehitata Ebola viiruseid.

Kui rakk on viirustest küllastunud, siis lahustab see rakumembraani

ja miljonid uued viirused pääsevad koes valla.

Viirus mitte üksnes ei takista dendriitrakke

aktiveerimast spetsiaaliseerunud rakke ja teisi viirusevastaseid jõude,

see manipuleerib neid saatma ka signaalvalke,

mis trikitab spetsialiseerunud rakke

oma enda elu enneaegselt lõpetama.

Sellega on immuunsussüsteem tõsiselt häiritud

ja ei ole võimeline reageerima.

Sellal, kui viirus kiiresti paljuneb, me räägime siin miljarditest,

on olemas rakud, mis peaksid tegelema nakatunud rakkudega,

need on loomulikud tapjarakud, aga ka nemad nakatuvad

ja surevad, enne kui nad saavad takistada

selle haiguse levikut.

Samal ajal Ebola nakatab

keha kaitserakke,

makrofaage ja monotsüüte,

mitte üksnes nende kaitsemehhanisme vältides,

vaid ka manipuleerides neid saatma signaali

veresooni moodustavatele rakkudele,

et need laseks vedelikku kehasse.

Tavaolukorras on see loogiline, kuid viiruse korral

see tekitab lihtsalt kaose.

Kõik keha neutrofiilid aktiveeritakse ärksaks

viiruse poolt ja makrofaagide signaalid

ei ole seetõttu enam viiruste vastu tõhusad ja

nad ei tohiks osaleda selles võitluses,

sest nad hakkavad tegema asju, mida ei tohiks teha.

Neutrofiilid saadavad veresoontele signaale,

et need vabastaksid rohkem vedelikku, mis põhjustab sisemist verejooksu.

Veel üks piirkond kehas, mida Ebola ründab,

on maks. Viiruse jaoks on

maksa sisenemine väga lihtne ja

see hakkab kohe massiliselt tapma maksarakke,

mis põhjustab organipuudulikkust ja veelgi sisemist verejooksu.

Kõik need asjad juhtuvad üheaegselt.

Viiruse levides on see nagu tuumapommid plahvataks kõikjal.

Juba üks intsident eelnimetatutest vaid ühes keha piirkonnas oleks piisavalt tõsine probleem.

Kuid nüüd hakkab see juhtuma kõikjal korraga.

Kõik immuunsussüsteemi mehhanismid, mis peaks infektsioonide vastu võitlema,

töötavad sinu vastu.

Ja viirus üha levib ja levib.

Ja viimaks hakkab see nakatama üha rohkem keharakke,

sellal, kui keha püüab meeleheitlikult võidelda, et elus püsida.

Viimases meeleheitlikus pingutuses, et rünnakut tagasi lüüa,

käivitab immuunsussüsteem hüpertsütokineemia.

Hüpertsütokineemia on nagu SOS-signaal,

mis paneb immuunsussüsteemis käiku kõik selle relvad

ühekorraga meeleheitlikuks enesetapurünnakuks.

See teeb viga viirusele, kuid jätab maha ka hulgaliselt kaasnevaid kahjustusi,

eriti veresoontes.

Paradoksaalselt, mida tervem on immuunsussüsteem,

seda rohkem suudab see ennast kahjustada.

Üha rohkem vedelikku eraldub veresoontest.

Verd voolab välja keha igast avast.

Ohvril tekib nii tõsine vedelikupuudus,

et pole enam verd, et varustada organeid hapnikuga

ja rakud hakkavad surema. Kui haige jõuab sellesse punkti,

siis surma tõenäosus on väga kõrge.

Tänapäeval sureb Ebolasse kuus igast kümnest nakatunust.

Ohoo! Selge. Ebola on vastik. Kas nüüd on põhjust paanitsema hakata?

Ei, üldsegi mitte!

Lood Ebola tõsisest ohust aitavad ajalehti müüa

ja YouTube videoid levitada, seepärast kõik räägivad Ebolast.

Aga praegu on ainuke võimalus nakatuda Ebolasse siis

kui puutuda kokku Ebola sümptomitega isiku

kehavedelikuga või nakatunud nahkhiirega.

Seega lihtsalt väldi seda.

Ebola on tapnud 5000 inimest, alates 2014. aasta juunist.

Tavaline gripp tapab 500 000 inimest igal aastal.

Malaaria põhjustab igal aastal kuni miljon surma.

3000 inimest sureb iga päev. 10 last on surnud selle video kestel.

Isegi kui Ebola on hirmus ja ehmatav,

ei ole vaja karta. Kõige nakkavam asi Ebola juures on

meediakära Ebola ümber.

Sa võisid siiski saada pisut rohkem teadmisi immuunsussüsteemi kohta…

Transkriptsiooni tegi Miriam Delgado

Subtiitrid Amara.org kommuuni poolt

Üle vaadanud: Ace Ervite