Video

Transkriptsioon

Hiljuti on olnud palju juttu leetritest.

Mida leetrid tegelikkuses endas kujutavad,

ja kas nende vastu peaks vaktsineerima?

Või kas on see kõik vaid hüsteeria?

Leetrid e. tangtõbi on viirus:

ta koosneb valkudest, ribonukleiinhapest

ja lisaks veel paljundusvalkudest.

Ise ei ole viirus võimeline paljunema; tal

on selleks vaja peremeesrakku.

Leetritest arusaamiseks on meil vaja aru

saada immuunsüsteemist.

Võibolla olete juba näinud

siin kujutatud diagrammi.

Aga keskendume immuunsüsteemi osale mis on

leetritega otseselt seotud.

Leetrite viirus

siseneb organismi

läbi nina, suu või silmade.

Selle infektsioon algab kopsudes.

Leetriviirus oskab väga hästi organismi

esimest kaitsemehhanismi haavata:

makrofaagid- kopsude tugevad kaitserakud.

Leetriviirus siseneb makrofaagi rakku ja

reprogrammeerib selle, tehes sellest

ohtlik leetriviiruse paljunemiskeskus.

Kui rakk on viirustega täidetud,

viirused otsivad uue makrofaagi rakku üles

ja protsess kordub.

Aga immuunsüsteemil on tugev viiruste-

vastane kaitse: loomulikud

tappurakkud, kes läbivad keha ja

kontrollivad teisi rakke.

Kui leiavad nakatatud rakku, nad sunnivad

selle enesetappu teha.

See on nii efektiivne, et haiguse esimese

10 päeva jooksul inimene ei märkagi, et ta

haige on.

Ja nüüd: põhjus, miks

leetriviirus nii tugev on.

Peale võitlemis- ja suremisperioodi

makrofaagid teatavad olukorrast

immuunsüsteemi aju:

dentriitrakud, kelle ülesandeks on

proovi võtta viirustelt, tuua see

lümfsõlme ja aktiveerida

immuunsüsteemi ratsaväed, et

kiiresti viirust hävitada.

Aga leetriviirusel on hirmuäratav taktika:

ta nakatab dendriitrakke ja

kasutab neid kui Trooja hobust, et inimese

organismi veel sügavamale pääseda.

Nakatatud rakud läbivad esimest

lümfsõlme, et hoiatada

teisi rakke. Kui ta kohale jõuab,

viirus nakatab T- ja B-lümforsüüte.

Ta ründab süsteemi, mis on loodud tema

eest kaitsma. Nüüd toimub kõik väga

kiiresti. Lümfsüsteem levitab

viirust kõikjale:

ta jõuab vereringesse,

nakatades teisi rakke, ja

nakatab elundeid nagu näiteks

põrn, maks, jäme- ja

peensolt ja, tähtsamailt, kopse.

Sümptomeid on palju: nt.

palavik, peavalu, iiveldus, bronhiit ja

lööve.

Kopsudes oli enne seisund üpriski hea, aga

nüüd miljonid viirused ründavad teist

korda, tappes loendamatult rakke ja jättes

kaitsesüsteemi võimetuks.

Selles etappis köhib haigestunud välja

miljoneid leetriviiruseid.

Viirus on nüüd niivõrd nakatav, et kui

kohtad kedagi, keda pole vaktsineeritud,

nende haigestumistõenäosus on lausa 90%.

Ilma kopsude kaitsesüsteemita,

teised bakterid ja viirused mis poleks

muidu võimelised kopsudesse pääsema

teevadki seda ja võivad põhjustada kopsu-

põletikku, leetritesse suremise #1 põhjus.

Immuunsüsteem on nüüd tõsiselt haavatud.

Viirus levib kõikjale, nakatades nahka.

Leetrilöövet on alles nüüd näha.

Leetriviirus võib ka ajju pääseda ja

põhjustada ajuhaigust. Kui nii juhtub,

suremistõenäosus on 20-40%, ja võib

esineda ka pikaajalisi tägajärgesid.

Aga keha võitleb veel edasi.

Mõned dendriitrakud on ellu jäänud ja

aktiveerivad keha anti-viirus armeed.

Lümfsõlmede plasmarakud

toodavad miljardeid

antikehasid, pisikesi valke mis märkivad

nakatatud rakke hävtamiseks või teevad

viirusest kobara.

T-lümfotsüüdid tapavad igalpool

nakatuna märgitatud rakke.

Peale 2-3 nädalat keha hakkab

uuesti hakkama saama.

Aga immuunsüsteem on nüüd tõsiselt nõrk.

Selle paranemiseks võtab aega kuid, jättes

keha kaitsetuks teiste haiguste ees.

Aga, kui ellu jääd, oled leetriimmuunne:

immuunsüsteemile jääb igaveseks

leetriviirus meelde.

Leetriviirus on tõsine asi.

Kuigi 84% inimestest on selle vastu

vaktsineeritud,

a. 2014 suri leetritesse 122,000 inimest.

Mõned ei ole võimelised selle vastu

vaktsineerima; nad on kas liiga noored,

läbivad keemoteraapiat, põevad HIVd või

neil on vaktsiinivastane allergia.

Neil on vaja, et meie

nende eest haigust peataksime.

Vaktsiin on OHUTU, odav ja saadaval.

Leetritepõdemisel pole ühtki plussi.

Sa ei tugevne enda immuunsüsteemi

ja see pole naturaalsem valik.

Enamus inimestest kes ei vaktsineeri vaid

soovivad enda lastele parimat,

mis on auväärne.

Aga kui enda käest küsida:

,,Kas ma ohustan enda ja teiste laste

elusid mittevaktsineerides leeride vastu?"

Vastus on JAH. Jah, ohustad küll.

Aga ärme inimesi süüdista.

Teeme koostööd ja hävitame leetriviirust.

Koos on võimalik viirust hävitada ja

ekspedeerida seda enda õigesse asukohta:

ajaloo õpikutesse.

Subtitles by the Amara.org community