Video

Transkriptsioon

Vaktsiinidel on tähtis roll haiguste vastu võitlemisel.

Aga kasvav hulk inimesi

näib uskuvat, et need on meie tervisele kahjulikud, mitte kasulikud.

Internet on täis lugusid allergilistest reaktsioonidest

puuete tekkest

ja isegi vaktsineerimisejärgsest surmast.

On tõsi, et vaktsiinidel võib olla kõrvalmõjusid.

Vaatame, kuidas need töötavad ja kui ohtlikud nad tegelikult on.

Su immuunsüsteem on keeruline “armee”, mis koosneb miljarditest rakkudest.

Sõdurid,

infohankijad

ja relvatehased.

Iga päev rünnatakse sind lõputult,

kuid su sõdurid tegelevad sellega,

nii et sa ei pane isegi tähele.

Kui mõni haigus muutub aga tõsiseks,

otsivad meie infohankijad infot meie ründajate kohta

ja panevad käima meie relvatehased.

Meie relvadeks on antikehad.

Need on nagu täpsusraketid, mis on loodud spetsiaalselt selleks, et sissetungijaga võidelda.

Kahjuks läheb mitu päeva aega, et lahinguga lõpule jõuda.

See annab sissetungijatele palju aega, et kahju teha.

Vanasõnale vastupidiselt:

mis sind ei tapa, ei tee sind tugevamaks.

Meie kehad ei taha kogu aeg sõdida,

seega on meie immuunsussüsteemil geniaalne plaan

kuidas aja vältel tugevamaks saada.

Kui me võitleme vastasega, kes on piisavalt tugev, et rakendada n-ö raskekahurvägi

siis loob meie immuunsussüsteem automaatselt mälurakke.

Mälurakud on meie kehas aastaid, sügavas unes.

Nad ei tee mitte midagi peale mäletamise.

Kui vaenlane ründab teist korda,

ärkavad ka mälurakud

ja korraldavad vaenlasele koordineeritud rünnaku ning antikehade tootmise.

See on nii kiire ja tõhus,

et paljud haigused, mida sa läbi põed, ei tee sulle enam iial liiga.

On võimalik, et sa oled nende vastu eluks ajaks immuunne.

See on ka põhjus, miks väikesed lapsed on tihti haiged:

neil pole piisavalt mälurakke.

Ja see kaunis looduslik mehhanism on ka meie vaktsiinide aluseks.

Kuidas vaktsiinid töötavad?

Mälurakud on küll head,

kuid nende haiguse kaudu saamine on ebameeldiv ja mõnikord ohtlik

Vaktsineerimine on võimalus petta oma keha nii, et see genereeriks mälurakke

ja muudaks selle haiguste vastu immuunseks.

Nad teesklevad, et on ohtlikud haigused.

Üks viis, kuidas seda tehakse, on tutvustada kehale võõrkehasid, mis ei saa kahju teha.

Näiteks saab võõrkehad ära tappa või need ribadeks tõmmata.

Meie immuunsüsteem tegeleb nende vaktsiinidega päris lihtsalt.

Mõnikord on vajalik panna immuunsüsteem kõvemini töötama,

et toota veel rohkem mälurakke.

Elusvaktsiinid on tõelised tegijad.

Vastast, kes saab vastu võidelda, on raskem ületada.

See kõlab aga natuke-jubeda ideena.

Mis juhtub, kui pisikud võidavad?

Selle vältimiseks aretame me õigest pisikust suhteliselt nõrga väikevenna.

See on siiski piisavalt tugev, et immuunsüsteemi mõjutada ja piisavalt mälurakke tekitada.

Need on vaktsineerimise põhitõed.

Vaktsiinid põhjustavad meie kehas loodusliku reaktsiooni,

mis teevad meid väga raskete haiguste vastu immuunseks.

Mõned haigused, nagu näiteks gripiviirus, mutateeruvad nii tihti,

et meil on igal aastal uut vaktsiini vaja,

aga suurem osa vaktsiinidest kaitsevad meid aastaid või isegi kogu elu.

Aga on üks aga.

Nagu elus ikka, on ka vaktsiinidel

kõrvalmõjud

Mis need on ja mis juhtub, kui su lapsel üks neist ilmneb?

Vaktsiinide riskid

Vaktsiinide kõrvalmõjusid haiguste kõrvalmõjudega võrrelda on keeruline

Näiteks:

Läänes on leetrite vastu vaktsineeritud sajad miljonid inimesed,

kuid aastal 2018 oli Euroopas ainult 83 000 haigusjuhtu.

Nii erinevate numbritega on isegi mõõdukad kõrvalmõjud hirmsad,

kui neid võrrelda haigusega, mida me enam nii palju ei näe.

Enne seda, kui leetrivaktsiin 1963. aastal maailmas saadavaks tehti,

põdes seda mingil eluhetkel pea iga laps kogu Maal.

1950datel põdes leetreid hinnanguliselt 135 miljonit inimest

igal aastal.

Aga kas leetrid on aastal 2019 tõesti nii ohtlikud?

Tervishoiu edenemise ja uute tehnoloogiatega tekib küsimus:

kas need on vaktsiini kõrvalmõjude riski väärt?

Teeme mõtteharjutuse, mis põhineb reaalsetel numbritel.

Kujuta ette arenenud riiki paralleelmaailmas

Seal on hea tervishoid, kuid inimesed lõpetavad vaktsineerimise.

Ütleme, et seejärel haigestub 10 miljonit last leetritesse.

Mis juhtub?

9,8 miljonit, või 98% lastest on kõrges palavikus ja neil on ebameeldiv lööve.

Neist 800 000 või 8% kannatavad ohtliku kõhulahtisuse all,

700 000 või 7% saavad kõrvapõletiku, mis võib viia kuulmise kaotamiseni,

600 000 või 6% lastest haigestuvad kopsupõletikku, mis on leetrite kõige ohtlikum mõju:

ainult kopsupõletik tapab 12 000 last.

Kuni 10 000 last, 0.1%, saavad ajuõletiku.

2500 last, 0.025%, nakatuvad raskesse ajupõletikku: alaägedasse skleroseeruvasse panentsefaliiti

kus leetriviirus levib ajju

ja tapab nad paar aastat hiljem.

Kokkuvõttes

on pea 2,5 miljonil lapsel päris tõsised sümptomid

Ja umbes 20 000 last surevad leetritesse.

See pole aga kõik.

Leetrid läbi põlenud lastel on nõrgendatud immuunsüsteem,

mis vajab taastumiseks palju aega.

Aega, mil muud haigused saavad kehale rohkem kahju teha.

Lisaks sellele on peaaegu täiesti kindel,

et su lastel on 2 nädalat väga paha olla.

Aga vaktsiinid?

On aus uurida ka neid riske.

Nii et kordame oma mõtteharjutust,

aga seekord vaktsineerime 10 miljonit last.

Mis saaks teoreetiliselt juhtuda?

Pärast vaktsineerimist

saavad palaviku umbes 10% lastest,

500 000 või 5% saavad mõõduka lööbe

kuni 100 lapsel, 0.001%’l

võib tekkida tõsine allergia ning neil on vaja ravi,

kuni 10’l, 0.0001%’l

võib tekkida põletik genitaalides.

Ja kokku kuni 10 lapsel, või 0.0001%’l

võib tekkida kõige raskem kõrvalmõju: entsefaliit.

Nii et me vaktsineerisime 10 miljonit last.

Kokku tekkisid umbes 120’l kõrvalmõjud, mis olid pigem tõsised.

Tänu heale ravile arenenud maades saavad peaaegu kõik neist terveks.

Aga autism?

Autismi ja vaktsiinide seos on pärit ühest allikast,

mida on korduvalt ümber lükatud.

Lisalugemist leiab video kirjeldusest allpool.

Aastal 2019 on aga aus öelda, et vaktsiinid ei põhjusta autismi.

Aga surmad?

On väga raske öelda, kas isegi üks laps 10 miljonist vaktsineeritust sureb.

Me otsisime ja otsisime ning rääkisime erinevate ekspertidega.

Kui me jätame kõrvale isiklikud kogemused

leidsime me vaid tillukese hulga tõestatud ja dokumenteeritud juhtumeid

sadade miljonite laste seast, kes on saanud leetritevastast vaktsiini aastast 1971.

Leetrid on mitmeid, mitmeid tuhandeid kordi ohtlikumad

kui vaktsiinide kõige hullemad kõrvalmõjud.

Vaktsiinide kõrvalmõjusid, mis on surmavad, peab otsima hiiglasliku luubiga

ja isegi siis on väga raske leida kinnitatud juhtumeid.

Surmad leetritesse on aga tõelised ja neid on lihtne leida.

Aastal 2017 suri leetritesse 110 000 inimest.

Statistiliselt sureb täna leetritesse 300 inimest.

Üks inimene on surnud selle video vaatamise algusest.

Vaktsiine saab võrrelda turvavööga.

Kas on veidraid õnnetusi, kus keegi saab turvavöö läbi surma?

No, jah.

Aga kas sa arvad, et on turvalisem oma laps kinnitamata jätta?

Või, oot!

Mis juhtub, kui su laps ongi allergiline?

Mis juhtub, kui mitte ükski asi, mida me siin rääkinud oleme, ei vasta sinu spetsiifilisele olukorrale?

Sel juhul pead sa hakkama maailma suurimaks vaktsineerimispooldajaks,

sest kui sa ei saa oma lapsi vaktsineerida, saavad teda kaitsta ainult kõik teised lapsed.

Selle nimi on karjaimmuunsus

ja see on ainuke asi, mis sinu vaktsineerimata last kaitsta saab.

Karjaimmuunsus tähendab seda, et vaktsineeritud on piisavalt inimesi

ning haigus ei saa levida ja sureb enne, kui see jõuab oma ohvriteni.

Aga et see oleks ainuüksi leetrite jaoks efektiivne,

peavad 95% sind ümbritsevatest inimestest olema vaktsineeritud.

Kokkuvõte

Vaktsiinide üle ei vaielda võrdsel tasandil.

Vaktsiinide pooldajad vaidlevad teadustööde ja statistikaga,

nende vastased aga kõhutunde,

külajuttude ja ebaõige info seguga.

Ja tunded on tihti faktide vastu immuunsed.

Me ei veena kedagi ümber nende peale karjumisega.

Kuid me ei saa peita ennast selle eest, mida vaktsineerimisvastased vandenõud teevad.

Need tapavad beebisid, kes on liiga noored, et neid vaktsineerida.

Need tapavad terveid lapsi, keda tabab lihtsalt ebaõnn.

Need toovad tõsiseid haigusi väljasuremise äärelt tagasi.

Ja suurim vaktsiinide kõrvalmõju on vähem surnud lapsi.

Vaktsiinid on meie tõhusaimad tööriistad,

millega eemaldada koletisi, kelle enamik meist on juba unustanud.

Ärme too neid koletisi tagasi!