Video

Transkriptsioon

Mis oleks, kui me saaks kasutada geneetilist muundamist, et teha lõpp inimkonnale kõige

ohtlikumale kiskjale, kõige surmavamale loomale sellel planeedil, kes on vastutav

miljardite surmade eest – võimsale sääsele. Koos teiste haigustega kannab see ka malaariat,

üht julmemat parasiiti Maal,

ilmselt läbi aegade suurimat inimeste tapjat.

Ainuüksi 2015. aastal

nakatus sadu miljoneid ja ligi pool miljonit inimest suri.

Uus tehnoloogia võib aidata meil vabaneda malaariast alatiseks, kuid selleks tuleb meil

geneetiliselt muundada kogu selle looma populatsiooni.

See ei ole hüpoteetiline lahendus, muudetud genoomiga sääsed on laboratooriumites juba olemas.

Kas me peaks seda tehnoloogiat kasutama ja kas malaaria on piisavalt halb selleks, et sellega riskida?

(Kurzgesagti tunnusmuusika)

Malaariat põhjustab rühm mikroorganisme: plasmodiad, väga veidrad mikroorganismid –

üherakulised parasiidid, kes sõltuvad täielikult sääskedest.

Malaaria algab alati putukahammustusega.

Putuka süljenäärmetes ootavad tuhanded sporozoiidid, kuni putukas läbistab su naha,

koheselt sinu sisse tungimise järel liiguvad nad maksa, kus nad vaikselt sisenevad suurtesse rakkudesse

ja peidavad end immuunsüsteemi eest. Kuni kuuks ajaks jäävad nad siia

varjatud režiimis toituma elusatest rakkudest ja muunduma oma järgmisele kujule:

pisikeste tilkade kujulised merozoiidid, kes paljunevad, tekitades tuhandeid endasuguseid,

ja tungivad siis rakku lõhki ajades välja. Nii satuvad tuhanded parasiidid vereringesse

otsima omale uusi ohvreid, punaseid vereliblesid, ja märkamatuks jäämiseks mähivad

nad end enda poolt tapetud rakkude membraanidesse. Kujuta seda ette!

Tappa keegi seestpoolt ja siis võtta tema nahk omale maskeeringuks, brutaalne!

Nüüd ründavad nad agressiivselt punaseid vereliblesid, paljunedes nende sees, kuni need lõhkevad,

siis otsides üha uusi punaseid vereliblesid, ja see tsükkel üha kordub ja kordub.

Surnud rakkude tükid levitavad mitmeid toksilisi jääke, mis käivitab võimsa

immuunreaktsiooni, põhjustades gripisarnaseid sümptomeid, mille seas on kõrge palavik,

higistamine ja külmavärinad, krambid, peavalud ja vahel ka oksendamine ja kõhulahtisus.

Kui malaaria tungib läbi vere ja aju vahelisest tõkkest, võib see põhjustada koomat,

närvikahjustusi või surma.

Parasiidid on nüüd valmis evakueeruma.

Kui mõni teine sääsk hammustab nakatunud inimest, siis saavad nad küüti ja tsükkel võib

uuesti alata.

2015. aastal levis zika-viirus, mis põhjustab hirmsaid sünnidefekte, kui see nakatab

rasedaid naisi, kiiresti uutele aladele üle kogu planeedi.

Ka seda kannab edasi sääsk.

Sääsed on ideaalsed inimeste haiguste edasikandjad.

Nad on eksisteerinud vähemalt 200 miljonit aastat. Neid on triljoneid

ja üksainus neist võib korraga muneda 300 muna.

Neist on praktiliselt võimatu lahti saada ja nad on täiuslikud parasiitide vedajad. Kuid tänapäeval on meil

uus revolutsiooniline tehnoloogia, mis võib meil lõpuks võimaldada seda nende vastast sõda võita – CRISPR.

Esimest korda inimkonna ajaloos on meil vahendid

et teha kiireid, mastaapseid muutusi tervetes liikides,

muutes nende geneetilist infot, vastavalt vajadusele.

Seega, tervete putukarühmade ründamise asemel, miks mitte lihtsalt muuta

neid liike, kes haigusi edasi kannavad?

Kasutades geneetilist muundamist on teadlased

edukalt loonud sääsetõu, mis on immuunne

malaariaparasiidi vastu, lisades uue antikeha geeni, mis spetsiaalselt ründab plasmodiumi.

Need sääsed ei hakka malaariat levitama.

Kuid lihtsalt geneetilise info muutmisest ei piisa.

Muutused antakse edasi ainult pooltele järeltulijatele,

sest enamikul geenidest on genoomis veakindluse tõstmiseks kaks versiooni.

Seega kõigest kahe põlvkonna järel kannaks muundatud geene vaid kuni pooled järeltulijatest.

Miljarditest sääskedest koosnevas populatsioonis

ei oleks neil erilist mõju.

Geneetilise muundamise meetod, mida kutsutakse geenide juhtimiseks,

lahendab selle probleemi.

See teeb uue geeni järgnevates põlvkondades dominantseks,

surudes vana geeni peaaegu täielikult alla.

Tänu sellele nipile kannab 99,5% modifitseeritud sääskede järeltulijatest

malaariavastast muudatust.

Kui me laseks piisavalt palju muundatud sääski

loodusesse, et nad seal sigiksid normaalsete sääskedega, siis levib malaariat tõkestav geen

äärmiselt kiiresti.

Kui uus geen muutub püsivaks tunnuseks

kogu sääsepopulatsioonis, siis kaotavad plasmodiumis oma kodubaasi.

Teadlased loodavad, et see muutus oleks nii kiire, et nad ei jõua sellega piisavalt kiiresti kohaneda.

Malaaria võib praktiliselt kaduda.

Kui sa arvestad, et

igal aastal on malaaria poolt tapetud umbes pool miljonit last, siis umbes viis last on surnud

selle video algusest alates. Mõned teadlased pooldavad, et me kasutaks seda tehnoloogiat

pigem varem kui hiljem.

Sääsed ise saaks sellest muutusest ilmselt vaid kasu,

neil pole parasiitide kandmises midagi kasulikku.

Ja see võib olla vaid esimene samm –

malaaria võib olla alles algus.

Erinevad sääsed kannavad ka dengue-palavikku

ja zika-viirust, puugid kannavad Lyme’i tõbe, kärbsed kannavad unitõbe, kirbud kannavad katku.

Me saaks päästa miljoneid elusid ja hoida ära uskumatult palju kannatusi.

Seega, miks me pole seda juba teinud?

Esiteks, CRISPR muundamine on

vaevalt neli aastat vana, seega kuni viimase ajani meil polnud suutlikkust seda kiirelt ja lihtsalt teha.

Ja on olemas ja tõsised murekohad.

Mitte kunagi varem pole inimesed teadlikult muutnud vabalt elavate organismide

geneetilist koodi nii ulatuslikult.

Kui me seda teeme, siis pole enam tagasipöördumist.

Seega tuleb seda teha õigesti, sest võib esineda ka soovimatuid tagajärgi,

kui me hakkame loodust muutma.

Malaaria puhul võib see risk olla siiski aktsepteeritav,

sest see muundamine ei muuda palju kogu genoomi.

See muudab vaid väga spetsiifilist osa.

Kõige halvemal juhul võib see muutus mitte toimida

või kohandub parasiit sellele meile ebasobival viisil.

Paljugi on veel vaja läbi arutada.

Nii võimast tehnoloogiat, nagu geenide juhtimine,

tuleb rakendada väga ettevaatlikult, kuid mingil hetkel peame endilt küsima:

kas pole ebaeetiline mitte kasutada seda tehnoloogiat, kui iga päev sureb 1000 last?

Inimkond peab lähema paari aasta jooksul otsustama, kuidas selle probleemiga edasi tegeleda.

Avalik arutelu on selle teema puhul tehnoloogiast kaugele maha jäänud.

Mida sa arvad?

See video sai võimalikuks osaliselt tänu vaatajate annetustele Patreonis.

Kui sa tahad meil aidata teha rohkem selliseid videoid ja saada kena vastutasu, siis võid seda teha siin.

Me tõesti hindame seda väga. Kui sa tahad geneetilise muundamise teema kohta rohkem infot,

siis meil on üks teine video CRISPR-ist ja GMO-dest.

Aga kui sulle sai juba bioloogiast küllalt, siis on siin kosmoseteemalisi videoid.