Video

Transkriptsioon

Sõda on kestnud juba miljardeid aastaid,

tappes triljoneid elusolendeid iga päev, ilma et me oleksime midagi tähele pannud.

Sõja esirinnas on aga kõige ohtlikum elusolend meie planeedil:

bakteriofaag

või lihtsalt faag.

Faag on viirus,

kes pole päris elus,

aga ka mitte päris surnud.

Peale selle näevad nad üpris ebareaalsed välja.

Nende peaks on ikosaeeder,

hulktahukas, millel on 20 tahku ja 30 serva.

See sisaldab viiruse geneetilist osa,

ning on tavaliselt pika saba otsas, mille küljes on jalasarnased kiud.

Faage on Maal rohkem kui kõiki teisi organisme kokku,

bakterid kaasa arvatud.

Lisaks nad on ilmselt igal pool, kus on elusolendid.

Hetkel on neid sinu kätel, soolestikus ja silmalaugudel miljardeid.

See võib sind hirmutada, kuna faagid põhjustavad enamiku surmadest Maal,

kuid sul on vedanud.

Massimõrvad on neil tavapärased,

aga nad tapavad siiski vaid baktereid.

Faagid tapavad iga päev kuni 40% ookeanis elavatest bakteritest.

Kuid faagidel on ka puuduseid.

Nagu igal teisel viirusel, on ka neil vaja peremeesorganismi, kus ellu jääda ja paljuneda.

Nad ei ole palju enamat kui geneetiline materjal ühes kestas

ning nad on spetsialiseerunud.

Tavaliselt on faag välja valinud ühe kindla bakteri

ning tõenäoliselt selle lähedased sugulased.

Need bakterid on faagi sihtmärkideks.

Kujuta ette faagi kui tiibraketti, mis jahib ja tapab ainult ühe õnnetu perekonna liikmeid.

Kui faag leiab oma ohvri,

ühendab see oma sabal olevad kiud rakuretseptoritega ning kasutab süstlataolist vahendit, et selle pinda läbistada

Veidra liigutusega pigistab faag oma saba ja süstib rakku oma geneetilist informatsiooni.

Mõne minutiga on bakteri elutegevus üle võetud.

Bakter on nüüd sunnitud tootma uute faagide kõiki osi.

Tootmine peatatakse alles siis, kui bakter on täitunud vastvalminud faagidega.

Viimase etapina toodavad faagid endolüsiini, võimsat ensüümi, mis bakterit augustab.

Rakusisene rõhk on nii kõrge, et bakter “oksendab” välja oma sisemuse ja sureb.

Uued faagid vabanevad ning alustavad tsüklit otsast peale.

Viimaste aastate jooksul,

on bakteriofaagid nautinud järjestuselt teiste kõige surmavate organismide tähelepanu, kes on

inimesed.

Hiljuti oleme uurinud miljonite faagide süstimist enda organismi,

sest me muutume päris meeleheitlikuks.

Me oleme läbi kukkunud.

Minevikus võis üksainus lõikehaav või lonks valest loigust sind tappa.

Bakterid olid meie faagid,

väikesed koletised, kes meid halastamatult jahtisid.

Kuid siis, umbes sada aastat tagasi, leidsime me loodusest lahenduse.

Juhuslikult leidsime seened, mis tootsid baktereid tapavaid ühendeid:

antibiootikumid.

Ootamatult oli meil võimas relv.

Antibiootikumid olid nii tõhusad, et me ei pidanud enam mõtlema bakteritest kui koletistest.

Ainult vanad ja nõrgimad meie seast surid nende tõttu.

Me kasutasime antibiootikume üha rohkem vähem tõsisemates olukordades.

Meil kadus austus koletiste vastu ning ka vastav relv.

Kuid bakterid on elusolendid, kes arenevad, ning ühekaupa muutusid nad meie relvade suhtes immuunseks.

See jätkus, kuni olime loonud elusolendid, mida kutsutakse “superbakteriteks”:

bakterid, kes on immuunsed peaaegu kõige suhtes, mis meil on.

See immuunsus levib praegu samal ajal üle maailma.

2050. aastaks on superbakterid tapnud ühe aastaga rohkem inimesi kui vähktõbi.

Ajad, mil lõikehaav, põiepõletik või köha võivad tappa sind või sinu lähedasi, on tagasi tulemas.

Ainuüksi USA-s sureb iga aasta resistentsete bakterite tõttu rohkem kui 23 000 inimest.

Kuid tuleb välja, et faagid, meie väikesed viirustest tapjarobotid võivad meid päästa.

Me saame neid oma kehasse süstida, et ravida nakkushaigusi.

Pea kinni, kuidas võib olla kehasse miljonite viiruste süstimine hea mõte?

Faagid on väga spetsialiseerunud bakterite tapjad.

Tõepoolest, nii spetsialiseerunud, et inimesed on nende suhtes täiesti immuunsed.

Me oleme liiga teistsugused.

Me satume iga päev kokku miljardite faagidega ning lihtsalt viisakalt ignoreerime üksteist.

Antibiootikumid on nagu vaippommitamine, mis tapavad isegi meie soolestiku head bakterid, millele me ei tahaks liiga teha.

Faagid on nagu juhitavad raketid, mis hävitavad ainult seda, mida vaja.

Üks hetk, kui me kasutame bakterite tapmiseks faage, võivad ju bakterid enda kaitsmiseks teisi võimalusi välja arendada?

Tegelikult on asi keerulisem, faagid arenevad samuti.

Faagide ja bakterite vahel on kestnud sõda miljardeid aastaid ja niikaua on faagid hästi vastu pidanud.

See teeb faagidest nutika relva, mis muudavad pidevalt oma tapmisvõimet paremaks.

Isegi siis, kui bakterid peaksid muutuma faagide suhtes immuunseks, on meil võimalus võita.

Tuleb välja, et isegi mõne bakteriofaagi liigi suhtes immuunseks muutumise nimel

tuleb bakteritel loobuda resistentsusest antibiootikumide vastu.

Me võime nad lõksu püüda.

Seda on juba edukalt testitud patsiendiga, kellel ei olnud enam muud lootust.

Bakter Pseudomonas aeruginosa, üks kõige kardetum bakter, nakatas selle mehe rinnaõõne.

Nad on loomulikult resistentsed paljudele antibiootikumidele

ja võivad ellu jääda isegi alkohoolses kätegeelis.

Pärast aastaid kannatamist, süstiti mõni tuhat faagi otse tema rinnaõõnde

koos antibiootikumidega, mille suhtes olid bakterid resistentsed.

Mõni nädal hiljem oli nakkus täielikult kadunud.

Kahjuks on hetkel see ravimeetod ainult katseline ning ravimifirmad on vastumeelsed vajalike miljardite investeerimises

ravimeetodisse, millel ei ole veel ametlikku kinnitust.

Kuid asjad on lõpuks ometi muutumas.

2016. aastal alustati seni suurimat faage hõlmavat kliinilist katset ning faagid saavad üha rohkem tähelepanu.

Me peame sellega harjuma, sest ajastu, mille ajal on antibiootikumid olnud meie superrelv, on läbi saamas.

See võib tunduda kui veider idee, aga Maa kõige surmavama elusolendi süstimine

otse meie kehasse võib päästa miljoneid inimelusid.

Selle video tegemine oli võimalik tänu grandile Bill & Melinda Gatesi sihtasutusest.

Kui sa soovid Kurzgesagti toetada, saad sa seda teha leheküljel patreon.com/Kurzgesagt ning saada vastutasuks uhkeid asju.