Video

Transkriptsioon

Kas me oleme ainsad elusolendid terves universumis?

Vaadeldav universum on läbimõõduga umbes 90 miljardit valgusaasat.

Seal on vähemalt sada miljardit galaktikat, igas 100…1000 miljardit tähte.

Hiljuti saime teada, et planeedid on samuti väga tavalised.

Ja universumis on arvatavasti triljoneid ja triljoneid elamiskõlblikke planeete.

Mis tähendab, et seal on palju võimalusi elu arenemiseks ja eksistentsiks.

Kuid kus see on?

Kas universum ei peaks kihama kosmoselaevadest?

Võtame sammukese tagasi.

Isegi kui teistes galaktikates oleks tsivilisatsioone,

ei ole meil kunagi võimalik neist teada saada.

Põhimõtteliselt kõik, mis jääb väljaspoole meie galaktika lähiümbrust,

nn kohalikku rühma, on igaveseks meile praktiliselt kättesaamatu,

sest universum paisub.

Isegi kui meil oleks tõeliselt kiired kosmoselaevad,

võtaks see miljardeid aastaid, et nendesse paikadesse jõuda,

reisides läbi universumi kõige tühjemate alade.

Seega keskendume Linnuteele.

Linnutee on meie kodugalaktika.

See koosneb kuni 400 miljardist tähest.

See on suur hulk tähti, umbes 10 000 iga liivatera kohta Maal.

Linnutees on umbes 10 miljardit Päikese-sarnast tähte

ja hinnangute järgi on igal viiendal neist Maa suurune planeet eluks sobivas tsoonis,

alas, kus elu võimaldavad tingimused on olemas.

Kui ainuüksi 0,1% neist planeetidest kannavad elu, oleks Linnutees miljon planeeti, kus leidub elu.

Kuid oota, seal on veelgi.

Linnutee on umbes 13 miljardit aastat vana. Algul ei olnud see eluks soodne koht,

sest toimus palju plahvatusi. Kuid ühe-kahe miljardi aasta pärast sündis esimene elukõlbulik planeet.

Maa on ainult 4 miljardit aastat vana, seega on enne seda arvatavasti olnud triljoneid võimalusi elu tekkeks teistel planeetidel.

Kui ükski neist oleks arenenud kosmoses reisivaks supertsivilisatsiooniks, oleksime seda juba märganud.

Kuidas see tsivilisatsioon välja näeks?

Neid võib liigitada kolmeks.

Esimest tüüpi tsivilisatsioon oleks võimeline kasutama kogu energiat, mis on nende planeedil saadaval.

Juhul, kui see peaks sulle huvi pakkuma, siis meie oleme sellel skaalal u 0,73 juures

ja me peaks saavutama esimese tüübi lähima paarisaja aasta jooksul.

Teist tüüpi tsivilisatsioon on võimeline rakendama kogu oma kodupäikse energiat.

See nõuaks mõnede tõsiste ulmefantaasiate realiseerumist, kuid on põhimõtteliselt võimalik.

Kontseptsioonid, nagu Dysoni kera, hiiglaslik ehitis ümber päikse, oleks mõeldavad.

Kolmandat tüüpi tsivilisatsioon kontrolliks kogu galaktikat ja selle energiat.

Tulnukate rass, kes oleks nii arenenud, oleks meie jaoks midagi jumalasarnast.

Kuid miks me üldse peaks suutma näha selliseid maaväliseid tsivilisatsioone?

Kui me ehitaksime genereerivad kosmoselaevad, mis suudaks säilitada oma veojõu tuhandeks aastaks,

saaksime asustada kogu selle galaktika kahe miljoni aastaga.

Tundub kaua, kui pea meeles, et Linnutee on hiiglaslik.

Seega kui kogu galaktika asustamiseks kulub paar miljonit aastat

ja Linnuteel on arvatavasti miljonid, kui mitte miljardid planeedid, mis kannavad elu

ja neil teistel eluvormidel on olnud märkimisväärselt kauem aega, kui meil, siis

kus need tulnukad on?

See ongi Fermi paradoks, ja mitte kellegi pole sellele vastust.

Kuid meil on mõned ideed.

Räägime filtritest.

Selles kontekstis kujutab filter endast tõket, mis on elu jaoks väga raskesti ületatav.

Neid on erineva raskusastmega.

Esiteks: on suuri filtreid, mis meil on juba läbitud.

Võibolla on keerukatel eluvormidel raskem areneda, kui me oleme arvanud.

Protsess, mis võimaldab elu tekkimist, ei ole veel täielikult selge,

ja selleks vajalikud tingimused võivad olla väga keerulised.

Võibolla kunagi minevikus oli universum palju vaenulikum, ja alles hiljuti rahunes maha, tehes keerulised eluvormid võimalikuks.

See võib tähendada ka seda, et me võime olla ainulaadsed, või vähemalt ühed esimesed, kui mitte kõige esimene tsivilisatsioon kogu universumis.

Teiseks: on suuri filtreid, mis meil on alles ees.

See variant oleks väga-väga halb.

Võibolla meie tasemel elu eksisteeris kogu universumis, kuid see hävis, kui jõudis teatud punkti, sellisesse punkti, mis meie jaoks on veel ees.

Näiteks võib leiduda vinge tulevikutehnoloogia, mis paraku aktiveerimisel hävitab planeedi.

Kõigi arenenud tsivilisatsioonide viimasteks sõnadeks on:

“See uus seade lahendab kõik meie probleemid kohe, kui ma vajutan seda nuppu!”

Kui see on tõsi, siis oleme lähemal oma lõpule, kui inimeksistentsi algusele.

Või äkki on olemas iidne kolmandat tüüpi tsivilisatsioon, kes jälgib universumit

ja kui mõni tsivilisatsioon jõuab piisavalt kaugele, siis hävitab selle hetkega.

Võibolla on kuskil midagi sellist, mida on parem mitte avastada.

Me ei saa seda kuidagi teada.

Üks viimane mõte: võibolla me olemegi üksi.

Praeguseks puuduvad meil tõendid, et kuskil, peale meie, oleks veel mingit elu.

Ei midagi. Universum näib olevat tühi ja surnud.

Keegi ei saada meile teateid, keegi ei vasta meie kutsungitele.

Me võime olla täiesti üksi, vangistatud tillukesele niiskele mudapallile lõputus universumis.

Kas see ei hirmuta sind? Kui hirmutab, siis on sul täiesti õige emotsionaalne reakstioon.

Kui me laseme elul sellel planeedil välja surra, siis võibolla ei jäägi universumisse enam elu. Elu oleks läinud, võibolla igaveseks.

Kui see oleks tegelikkus, siis peaksime julgema minna tähtedele ja saama esimeseks kolmandat liiki tsivilisatsiooniks.

Et säilitada õrna eluleeki ja levitada seda, kuni universum teeb oma viimase hingetõmbe

ja kaob unustustehõlma.

Universum on liiga kaunis, et mitte olla kellegi poolt kogetud.

See video sai võimalikuks tänu teie toetusele. Iga meie video tegemine võtab vähemalt 200 tundi

ja tänu teie toetusele Patreonis saame me tasapisi teha neid üha rohkem.

Kui sa tahad meid aidata ja saada, näiteks, omale isiklik lind, vaata Patreoni kodulehele.