Video

Transkriptsioon

Ookeanide hoovustesüsteem ja Golfi hoovus.

Ookeanide hoovustel on otsene mõju meie elule.

Nad määravad meie ilma, meie kliima ja palju muudki.

Ookeanide hoovuste- ja tuultesüsteem

transpordib soojust ekvaatorilt pooluste suunas

ja toimib globaalse kliima suure mootorina.

Ookeanides on arvukalt hoovuseid.

Niinimetatud ookeanide hoovustesüsteem on meie kliima jaoks väga oluline.

See mõiste kirjeldab hoovuste kombinatsiooni,

mille tulemusena neli meie viiest ookeanist vahetavad omavahel vett.

Nad moodustavad ülemaailmselt ringleva süsteemi.

Seda hoovustesüsteemi kutsutakse ka termohaliinseks tsirkulatsiooniks,

milles “termo-” viitab temperatuurile

ja “haliinne” vee sooladesisaldusele.

Mõlemad mõjutavad vee tihedust.

Kuigi ka tuul võib liigutada suuri veehulki,

on ookeanide erinevad tihedused peamiseks

põhjuseks nende liikumisele.

Soojal veel on väiksem tihedus ja see tõuseb üles, samas kui külm vesi vajub alla.

Vee tihedus suureneb ka koos suurema soolasisaldusega.

Ekvaatoril on päikese kuumus eriti tugev,

põhjustades palju aurumist ja seetõttu ka vee soolsuse suurenemist.

See on koht, kust Golfi hoovus saab alguse.

Golfi hoovus on väga oluline Euroopa kliimale.

Selle pikkus on 10 000 km, mis teeb selle üheks kõige pikemaks ja kiiremaks hoovuseks Maal,

ja see on väga soe.

Kiirusega u 2 m/s, toob see kuni 100 000 000 m³ vett sekundis

Euroopa suunas.

Püsivad tuuled, kagupassaat,

juhivad sooja pinnalähedase vee loodesse,

Mehhiko lahte, kus see soojeneb kuni 30 °C.

Maakera pöörlemine ja läänetuuled juhivad siis

Golfi hoovuse Euroopa suunas ja jagavad selle osadeks.

Üks osa voolab lõunasse, teine Kanaari hoovusena itta

ja kolmas osa voolab põhja, kus see eraldab palju soojust atmosfääri

Põhja-Atlandi hoovusena.

Vesi muutub seal jahedamaks.

Selle soolsus ja tihedus suurenevad tänu aurumisele

ja see vajub Gröönimaa, Norra ja Islandi vahel alla.

Sealt leiame me ka maailma suurima joa.

Niinimetatud “korstnad”, u 15 km laiused sambad, kus vesi langeb 4000 m.

17 000 000 m³ vett sekundis või u 15 korda rohkem vett

kui kannavad kõik maailma jõed üheskoos.

See tekitab võimsa keerise, mis pidevalt tõmbab juurde uut vett

ja on põhjuseks, miks Golfi hoovus liigub Euroopa suunas.

Loendamatu arv liike kasutab Golfi hoovust transpordiks oma reisidel

Kariibi merest põhjapoolsetele aladele.

Kuid see ei too siia vaid loomi,

ka tohutu kogus sooja õhku tuleb sellega kaasa.

Selleks, et toota sama soojakoguse, mille see toob Euroopa rannale,

oleks meil vaja 1 000 000 tuumaelektrijaama.

Seepärast kutsume Golfi hoovust ka soojusepumbaks.

Ilma selleta oleks temperatuur siin palju külmem,

vähemalt 5…10 kraadi.

Lopsakate väljade asemel oleks meil Euroopas pikad talved

ja hõredad jääga kaetud maastikud.

Viimastel aastatel on teadlased ja asjatundjad meedias korduvalt

väljendanud hirmu, et Golfi hoovus võib seisma jääda

tänu kliimasoojenemisele.

Sest kui polaarjää päriselt ära sulab, siis vee soolsus

Gröönimaa rannikul langeb, samuti ka selle tihedus.

Põhja-Atlandi hoovus poleks enam piisavalt raske

ja seetõttu ei vajuks see põhja, nagu on olnud siiani.

Halvimal juhul paneks see Golfi hoovuse, meie soojusepumba, seisma.

Mõned kliimaeksperdid oletavad ka, et kliimamuutus võib

seda mõju kompenseerida.

Me teame, et kliima muutumine on normaalne,

vaadates arenguid Maal viimase paari miljoni aasta jooksul.

On olnud jää-aegu ja soojemaid perioode.

Viimasel jää-ajal kahjustas hiiglaslik sulavete vool

sooja toovat Põhja-Atlandi hoovust, kattes põhjapoolkera jääga.

Teadlastel on erinevad seisukohad sellele, milline on kliimamuutuse mõju

globaalsele ookeanide hoovustesüsteemile, kuid üks asi on selge:

kui kliima muutub, siis keerukas ookeanide hoovuste- ja tuultesüsteem,

mis on püsinud stabiilsena alates viimasest jääajast,

muutub viisil, mida me praegu veel ei mõista.