Video

Transkriptsioon

Mida Sa kostaksid, kui me ütleksime, et inimkond üritab üheskoos valmistada

ideaalset antibiootikumitele mitte alluvat bakterit?

Bakter, mis on suuteline surmama miljoneid inimesi?

See kõik hetkel toimubki.

Oleme hetkel loomas antibiootikumiresidentset bakterit.

Bakterid on ühed kõige vanemad elusolendid siin planeedil.

Kõige väiksemad, keda me peame elavaks on tegelikult ellujäämise meistrid

ja neid leidub igalpool.

Suurem osa baktereid on meile ohutud.

Sinu kehas on neid triljoneid ja nad aitavad Sinul ellu jääda.

Aga osad tungivad Sinu kehasse, levivad kiirelt ja tapavad Sinu.

Miljonid inimesed surid haigusttekitavate bakterite tõttu.

Seda nii kaua, kui me leiutasime “SUPER RELVA” - antibiootikumid.

Koos vaktsiinidega toimus suur edasiminek meditsiinis,

mis päästis miljoneid elusid.

Antibiootikumid surmavad väga kiiresti mikroorganisme,

jättes alles ainult vähesed mikroorganismid,

millega saab hakkama meie immuunsussüsteem.

Kuidas antibiootikumid töötavad?

Kujuta ette, et bakter on üks väga suur masin

koos tuhandete protsessidega, mis hoiavad teda elus ja aktiivsena.

Aga antibiootikumid üritavad suure masina süsteemi töötamist takistada,

näiteks, sekkudes ainevahetusse,

mis aeglustab oluliselt bakterite kasvu, tänu millele on nad vähem ohtlikud.

Teised antibiootikumid ründavad DNA-d ja takistavad selle kopeerimist,

mis omakorda peatab bakterite paljunemise ning tapab neid.

Või siis lihtsalt rebitakse bakterite väliskihid tükkideks,

mille tagajärjel nende sisikond paisatakse laiali ja nad surevad.

Ja kõike seda ilma keharakke segamata.

Praeguseks on evolutsioon muutmas asju keerulisemaks.

Loodusliku valiku tagajärjel võib väike osa ründavatest bakteritest sinu kehas

olla välja töötanud viisi enda kaitsmiseks.

Näiteks, liitudes antibiootikumiga

ja muutes molekuli, nii et see muutub kahjutuks.

Või kulutades energiat pumpadesse, mis viskavad antibiootikumid välja,

enne kui nad suudavad mingit kahju tekitada.

Mõned immuunsed bakterid ei ole nii suur probleem,

sest immuunsussüsteem suudab nende vastu võidelda.

Aga kui nad pääsevad välja, võivad nad oma immuunsust levitada.

Kuidas saavad bakterid immuunsust levitada?

Esiteks, bakteritel on kaht tüüpi DNA-d:

kromosoom ja väikesed vabalt ujuvaid osakesi kutsutakse plasmiidideks.

Nad saavad üksteisest haarata ja omavahel neid plasmiide vahetada,

et vahetada ka vajalikke võimeid.

Sel viisil saab immuunsus kiiresti levida kogu populatsioonini.

Või läbi protsessi, mida kutsutakse transformatsiooniks, mille abil saab bakter põimida surnud bakteritega

ja koguda DNA osi.

See toimib isegi erinevate bakteri liikide vahel

ja võib kaasa tuua superbakterite - bakterite, mis on immuunsed antibiootikumidele - tekkimise.

Maailmas juba eksisteerivad mõned liigid superbaktereid.

Haiglad on nendele eriti head paljunemiskohad.

Inimestel on lühike mälu.

Antibiootikumide-eelsed maailma tabanud katastroofid on unustatud.

Tänapäeval kasutame neid võimsaid ravimeid nagu tavaliste kaupadena,

selle asemel et mõelda neist kui maailma muutnud teadussaavutustest, mida nad tegelikult on.

See on viinud suure lõhestumiseni:

sadadel miljonitel inimestel arengumaades pole endiselt ligipääsu

antibiootikumidele.

Samal ajal teistes riikides kirjutatakse antibiootikume välja liiga kergekäeliselt

ja tarbitakse neid hoolimatult.

Antibiootikumid peaksid olema viimane võimalus,

mitte nii kergekäeline ravim, mida tarbid kui külmetus tülitab.

Teine probleem esineb antibiootikumide kasutamisega lihatööstuses.

Igal ajahetkel hoiab inimkond

umbes 20 kuni 30 miljardit elus looma tagavaraks.

Selleks, et liha oleks odavam toota, peavad paljud loomad elama kohutavates tingimustes,

väga kitsastes ja ebahügieenilistes oludes

• perfektsed tingimused haiguste tekkimiseks.

Loomadele antakse läbi toidu palju antibiootikume, selleks et hävitada võimalikult palju baktereid

ja vältida nende haigestumist.

Kõik selleks, et juustuburger peab maksma ainult ühe dollari.

Pole eriti üllatav, et tänu sellele süsteemile,

oleme loonud järjest rohkem uusi baktereid

mis ei allu enam antibiootikumide toimele.

Selle vastu võitlemiseks kasutame erinevaid antibiootikume

ja meil on veel üks “SALARELV”: spetsiifilised antibiootikumid,

mida kasutatakse selleks, et hävitada baktereid, mis on arendanud resistentsuse.

Nende kasutamiseks on loodud ranged reeglid, et vältida superbakterite teket.

Vähemalt nii me arvasime.

2015 aasta lõpus saabus kohutav uudis Hiinast.

Resistentsus kolistiini ehk antibiootikumide tippsaavutuse vastu

avastati.

Kolistiin on vana ravim, mida kasutati harva, sest see võis kahjustada maksa.

Seega polnud selle vastu suurt resistentsust, mis tegi selle võimsaks

antibiootikumiks, mida kasutati viimase võimaluse ravimina keeruliste haiglas levinud infektsioonide vastu.

See suutis võidelda bakteritega, mis olid muutunud paljude teiste ravimite suhtes immuunseks.

Bakterite resistentsus kolistiini vastu on väga, väga halb uudis.

See võib hävitada viimase kaitseliini ja tuua kaasa väga paljude inimeste surma.

Kuidas see sai juhtuda?

Miljonitele loomadele Hiina seafarmides anti aastaid kolistiini.

Arenesid välja resistentsed bakterid, mis omakorda levisid esialgu loomalt loomale

ja siis juba inimestele märkamatult.

Tavalisel päeval toimub Maal üle 100 000 lennu,

mis mõnes mõttes ühendab meid kõiki siin planeedil.

Luues modernset maailma, peame looma ka taristu

ohtlike pandeemiate vastu.

Aga siiski, ei ole veel põhjust paanitsemiseks.

Bakterid arenevad, inimesed viivad läbi uurimusi, luuakse uusi antibiootikume

kui vanad muutuvad kasututeks. Tehnoloogia areneb iga päev.

Probleem on reaalne ja tõsine, aga võitlus ei ole veel kaugeltki läbi.

Kui inimkond mängib oma kaardid õigesti, ei pruugi superbakterid olla

üldsegi nii võimsad kui me arvame.

See video sai võimalikuks tänu Pateron.com vaatajate toetusele

ja abirahale Bill & Melinda Gatesi fondist.

Kui sa tahad toetada meid, et saaksime teha veel videoid,

võid sa osta Kurzgesagt postri või kruusi või annetada Pateron veebilehel.

Suured tänud!

Tõlkis Kelli