Video

Transkriptsioon

Geneetiliselt muundatud organismid on üks kõige

vastuolulisemaid teadusharusid.

Geenitehnoloogiat kasutatakse paljudes valdkondades,

ent kuigi meditsiiniline kasutus, näiteks geenmuundatud insuliin, on laialdaselt heaks kiidetud,

muutub arutelu toidu ja põllumajanduse osas tuliseks.

Miks nii?

Miks samasse asja nii erinevalt suhtutakse?

Proovime jõuda asja tuumani ja lahata fakte, hirme

ja GMO tulevikku.

Inimesed on taimi ja loomi geneetiliselt muundanud

juba tuhandeid aastaid.

Võimalik, et mõned su põllukultuurid olid väga saagikad.

Võib-olla oli üks sinu huntidest eriti ustav.

Sa käitusid targalt – aretasid taimi ja loomi,

kellel olid kasulikud tunnused.

Tunnused väljenduvad geenides.

Iga põlvkonnaga tõusevad need geenid rohkem esile.

Tuhandete aastatega erineb pea iga taim ja loom

tohutult oma kodustamiseelsest olekust.

Kui inimene on geene juba aastatuhandeid manipuleerinud,

siis mis muudab “geneetiliselt muundatud organismi” või GMO teistsuguseks?

Selektsioon loodab põhiliselt õnnelike juhuste peale.

Geenitehnoloogia kaotab selle teguri

ja võimaldab soovitud tunnuseid ise valida.

Suuremad viljad,

immuunsus kahjurite vastu jne…

Miks inimesed selle pärast mures on?

Kas GMOd on halvad?

Alustame ühe kõige levinuma vastuargumendiga GMO-dele.

Geenisiire – geenmuundatud taimed võivad seguneda

teistega ja tuua neile uusi soovimatuid omadusi.

Leidub meetod, mis võib seda probleemi vältida,

kuid on samas ka ise hea argument GMO-de vastu.

Terminaatorseeme

Asja mõte on luua viljatud taimed,

mille uued seemned tuleb põllumehel igal aastal osta.

Idee põhjustas avalikkuse pahameele

ning tehnoloogia kasutusele võtmine peatati.

See toob meid tagasi tehis-DNA soovimatu leviku juurde

On juhtunud, et GMO-d kasvavad seal, kuhu neid ei istutatud.

Samuti on võõrviljades leitud muudetud geenide jälgi.

Kuid muundatud taimed ei saa täiesti metsistuda.

Paljud taimed on isetolmlevad

ja kõik taimed peavad olema suguluses, et ristuda.

On ka kultiveerimismeetmeid, näiteks puhvertsoonid,

hoidmaks soovimatu ristumise miinimaalsena.

Aga kui põhimõtteliselt on võimalik,

et GMO võib soovimatult ristuda mitte-GMOga,

siis kerkib esile palju tähtsam küsimus.

Kas GMO viljadest saadud toit on erinev?

See küsimus on olnud suureks mureks algusest peale.

Toiduks mõeldud muundatud taimi kontrollitakse võimalike ohtude suhtes.

Tulemusi hindavad mitmed agentuurid.

Pärast rohkem kui 30 aastat ja tuhandeid uuringuid,

on teadus toetaval seisukohal.

GMO taimede söömine pole ohtlikum

kui nende mitte-GMO analoogide söömine.

Kuid ära võta seda lihtsalt meie väitena, selle ja muude

väidete allikad on viidatud video kirjelduses.

Aga mida arvata mürgiseks muundatud taimedest?

Näiteks Bacillus thuringiensise taimed.

Bacillus thuringiensiselt laenatud geen võimaldab

muundatud taimedel toota valku, mis hävitab

teatud tüüpi lülijalgsete seedeelundkonna.

Selline taim toodab ise pestitsiidi.

Seda söövad putukad surevad.

See tundub murettekitav.

Piserdatud mürgi saab maha pesta,

samas kui Bacillus thuringiensise taimede mürk on taime sees.

Kuid tegelikult pole see suur probleem.

Mürgi olemus sõltub vaatenurgast.

Mis ühele liigile kahjutu, võib teisele olla surmav.

Näiteks kohvi on mürk, mis on putukatele surmav,

aga meile kahjutu.

Või šokolaad – koerale ohtlik, aga nauding inimesele.

Bacillus thuringiensise taimed toodavad valku, mis on

loodud kahjustama teatud putukate seedetrakti.

Meile aga on see täiesti kahjutu.

On ka vastupidist lähenemist.

Taimed, mis on teatud umbrohumürkidele immuunsed.

Nõnda saavad talunikud mürke rohkem kasutada,

tappes konkureeriva umbrohu saaki kahjustamata.

Jõuame GMO-de sünge poole juurde.

Pestitsiiditööstuse jaoks on nad suur äri.

Üle 90% kõigist USA-s müüdud saagist on

herbitsiidikindel, enamasti glüfosaadi suhtes.

Seetõttu on glüfosaadi kasutamine kõvasti tõusnud.

See pole üleni paha, sest glüfosaat on inimesele

palju vähem kahjulik kui mitmed muud herbitsiidid.

Siiski tähendab see seda, et põllumeestel

on tugev stiimul loota vaid sellele meetodile,

heites tasakaalukamad umbrohutõrjeviisid kõrvale.

See on üks fundamentaalsemaid probleeme

GMO teemalises debatis.

Suur osa GMO kriitikast on tegelikult suunatud

kaasaegse põllumajanduse ja meie toidutarneid

kontrollivate suurkorporatsioonide äritavade vastu.

See kriitika on nii põhjendatud kui ka tähtis.

Meil tuleb põllumajandus viia jätkusuutlikumale teele.

Lahenduse leidmisel pole GMO mitte vaenlane

vaid liitlane, kes aitab kaitsta ja säästa loodust

ning vähendada meie mõju keskkonnale.

Mida kasulikku GMO-d võivad teha

Heidame pilgu mõnedele positiivsetele näidetele.

Baklažaan on Bangladeshis tähtis kultuur,

kuid tihti hävitasid kahjurid kogu saagi.

Talunikud pidid rohkelt taimekaitsemürke kasutama.

See polnud mitte üksnes väga kallis,

talunikud jäid tihti ka haigeks.

Uue geenmuundatud baklažaani kasutuselevõtt

2013. aastal lõpetas selle olukorra.

Baklažaanile lisati sama BT valk, millest me rääkisime –

tõhus putukamürk, kuid kahjutu inimesele.

See vähendas putukamürkide kasutamist baklažaanil

enam kui 80%. Talunike tervis paranes

ja nende sissetulekud kasvasid järsult.

Mõni kord on GM lähenemine ainus variant.

1990.-tel oli Hawaii papaiatööstus rõngaslaiksusviiruse

rünnaku all, mis ähvardas Hawaii papaiad hävitada.

Lahenduseks oli papaia, mis geneetiliselt muundati

viiruse vastu vaktsineerituks. Ilma selleta

oleks osariigi papaiatööstus kokku varisenud.

TULEVIK

Kõik need lood esitavad väikest osa kasutusvõimalusi.

99% kasutuses olevatest GMO-dest kas toodavad

pestitsiide või on nende vastu immuunsed.

On palju palju muud, mida me saame teha. Teadlased

töötavad meie toitumist parandava võivate GMO-dega.

Taimed, mis toodavad rohkem või erinevaid toitaineid,

näiteks kõrgema antioksüdanditasemega puuvili,

mis aitaks võidelda haigustega…

… või riis, mis sisaldab täiendavaid vitamiine.

Pikemas perspektiivis proovime luua taimi,

mis oleks vastupidavamad kliimamuutustele.

Taimed, mis suudaksid paremini kohaneda ilmastiku

kõrvalekallete ja halbade oludega,

muutes nad vastupidavaks põuale või uputustele.

GMO-d võivad ka mitte üksnes vähendada

põllumajanduse mõju keskkonnale

vaid aidata seda aktiivselt kaitsta.

Teadlased aretavad taimi, mis suudaks

mikroobide kombel siduda õhust lämmastikku.

Lämmastik on tavaline väetis, kuid selle kuhjumine

reostab põhjavett ja kiirendab kliimasoojenemist.

Taimed, mis hangiks endale ise lämmastikku,

lahendaks kaks probleemi ühekorraga.

Nii liigse väetiste kasutamise arenenud riikides

kui ka väetisepuuduse arenevates riikides.

Me saaks taimed panna isegi üliefektiivselt süsinikku

koguma, nagu näiteks ameerika kastanipuu,

et kliimamuutust leevendada ja reaalselt tagasi pöörata.

Tänaste vahenditega on laeks ainult kujutlusvõime.

JÄRELDUSED

Maailm tarbib 50 000 tonni toitu iga päev.

ÜRO hinnangul vajame 2050. aastaks 70% rohkem.

Me saaks seda toitu kasvatada, raadates uute põldude

ja karjamaade tarbeks üha enam ja enam metsi,

ja kasutades rohkem pestitsiide.

Aga me võiksime leida tõhusamaid viise,

kuidas seda saavutada juba kasutuses oleva maaga.

Ka geneetiliselt muundatud põllukultuuride abil.

Põllunduse intensiivistamine selle laiendamise asemel

tähendab, et GMO-dest võib saada uus mahetoode.

Lühidalt öeldes on GMO-del potentsiaali mitte üksnes

põllunduse järsuks muutmiseks, vaid ka leevendada

meie endi vastutustundetu käitumise mõjusid.

GMO-d võivad olla meie kõige võimsamaks vahendiks

meie biosfääri päästmiseks.

Selle video valmistamine võttis vähemalt 600 töötundi,

mis oleks võimatu vaatajate toetuseta Patreon.com-is.

Kui soovite toetada põhjalikult läbiuuritud

ja armastusega tehtud sisu tootmist,

siis on sellest tõesti palju abi!

Ja te võite saada tasuks oma linnu.

Kui tahad rohkem teavet geneetilisest muundamisest,

siis meil on veel videoid, mis selgitavad

selle tehnoloogia võimalusi ja ohte,

ja kuidas see võib meie tulevikku mõjutada.