Video

Transkriptsioon

Üle 40 aastat tagasi kuulutas USA president Richard Nixon

uimastite kuritarvitamise rahva suurimaiks vaenlaseks,

alustades väljakuulutamata globaalset kampaaniat, narkovastast sõda.

Tänaseks on tulemused kokku võetud.

Narkovastane sõda on täielikult ebaõnnestunud, tuues kaasa laastavaid soovimatuid tagajärgi.

See viis massiliste vahistamisteni USA-s,

korruptsiooni, poliitilise ebastabiilsuse ja vägivallani

Ladina-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas,

süstemaatilise inimõiguste rikkumiseni üle maailma.

See kahjustas miljonite inimeste elusid.

Kõike seda samal ajal, kui me raiskame miljardeid dollareid igal aastal,

et luua ja varustada võimsaid narkokartelle,

samas kui senisest raskemini saavutatavana näib narkovastase sõja eesmärk:

maailm ilma uimastiteta.

Kuidas see sai juhtuda?

Narkovastase sõja põhistrateegia on: “Pole uimasteid, pole probleeme”.

Seega peaaegu kogu pingutus viimastel aastakümnetel

on keskendunud uimastitega varustamise välja juurimisele

ja narkovedajate vangistamisele.

Aga sellega ignoreeritakse kõige põhilisemaid turujõude,

pakkumine ja nõudlus.

Kui vähendada millegi pakkumist enne nõudlust vähendamata,

siis hind tõuseb.

See võib küll langetada paljude toodete müüki, aga mitte uimastite puhul.

Narkoturg ei ole hinnatundlik.

Uimasteid tarvitatakse sõltumata nende hinnast.

Seega tulemuseks on uimastite tootmise hoogustumine ja

suurema arvu narkovedajate palkamine, mis suurendab uimastite saadavust.

See on tuntud ka kui õhupalli efekt: isegi kui uimastite tootmine või

peamine varustustee on hävitatud, ei vähene pakkumine lõpptarbija jaoks.

Suurepärane näide on kristalne metamfetamiin.

USA valitsus üritas peatada selle tootmist,

reguleerides rangelt nende kemikaalide müügi, mida saab kasutada selle uimasti valmistamiseks.

See sundis suuremad metamfetamiinitootjad turult lahkuma,

aga soovimatuks tagajärjeks oli, et tuhanded väiketootjad

alustasid üle kogu riigi, peamiselt väiksetes linnades ja maapiirkondades,

kasutama kemikaale, mis polnud reguleeritud.

Vastuseks sellele tahtsid mõned USA osariigid vähendada isetehtud metamfetamiini pakkumist,

reguleerides veelgi rohkem kemikaale,

mis langetas metamfetamiini väiketootmist drastiliselt,

kuid metamfetamiini pakkumine jäi endiselt samale tasemele.

Mehhiko narkokartellid võtsid turu koheselt üle ja avasid suured tootmisüksused.

Nende metamfetamiin oli isegi parem kui see oli varem,

ja neil oli rohkem kogemusi smuugeldamisega.

Seega tegid kõik need pingutused metamfetamiini tootmise vaid professionaalsemaks ja

uimasti kangemaks, samas pakkumine ei langenud üldse.

Seda sõda ei saa võita pakkumise poolel.

Lisaks sellele, et uimastid on laialt kättesaadavad, nõudlus püsiv,

ja mõned uimastid puhtamad kui varem, on umbes 30 miljardi dollarilise eelarvega

USA narkovastase agentuuri efektiivsus alla 1%,

kui vaadelda uimastite voolu peatamist USA-sse

ja USA-s riigisiseselt.

Paljudele noortele üle maailma, on sama lihtne leida keelatud uimasteid kui alkoholi.

Aga see ei piirdu sellega.

Keelustamine võib ära hoida teatud hulga inimeste uimastite tarvimise,

aga selle protsessi käigus põhjustab see tohutut kahju tervele ühiskonnale.

Paljud probleemid, mida me seostame uimastitetarvitamisega,

on tegelikult põhjustatud nende vastasest sõjast.

Näiteks, keelustamine teeb uimastid kangemaks.

Mida kangemaid uimasteid sa saad panna väiksesse ruumi,

seda suuremat kasumit sa teenid.

See oli nii ka kuiva seaduse ajal,

mis lõppes kangemate alkohoolsete jookide kasutuse suurenemisega õllega võrreldes.

Uimastite keelustamine tõi kaasa ka rohkem vägivalda ja mõrvu üle maailma.

Kampadel ja kartellidel ei ole võimalik kasutada õigussüsteemi, et omavahelisi vaidlusi lahendada,

seega kasutavad nad vägivalda.

See viis lõpmatult kasvavasse jõhkruse spiraali.

Mõningatel hinnangutel on mõrvade arv USA-s

25-75% kõrgem narkovastase sõja tõttu.

Ja Mehhikos, eesliini riigil,

on aastatel 2007…2014 hinnaguliselt mõrvatud 164 000 inimest,

rohkem, kui Afganistani ja Iraagi sõjatsoonides

samal ajavahemikul kokku.

Aga kus võib narkovastane sõda ühiskonnale kõige suuremat kahju teha,

on mitte-vägivaldsete uimastite kuritarvitajate vangistamine.

Näiteks, USA-s,

mis on üheks narkovastase sõja juhtivaks jõuks,

asub 5% maailma elanikkonnast, kuid 25% maailma vanglate asukatest,

peamiselt tänu karmidele karistustele ja pikkadele vangistustähtaegadele.

Vähemused kannatavad seetõttu eriti.

Afro-ameeriklased moodustavad 40% kõikidest USA vangidest.

Ja kuigi valged lapsed tarbivad tõenäolisemalt uimaseid,

arreteeritakse musti lapsi 10 korda tõenäolisemalt uimastite kuritarvitamise pärast.

Olgu, aga kas saaks midagi teisiti teha?

Kas on mingi väljapääs sellisest segadusest?

1980. aastatel oli Šveitsis

tervishoiukriis, seoses heroiini tarvitamisega.

HIV nakatumine tõusis järsult ja tänavakuritegevus muutus probleemiks.

Šveitsi võimud proovisid uut strateegiat: kahju vähendamist.

Nad avasid tasuta heroiini hoolduskeskuseid,

kus sõltlaseid ravida ja stabiliseerida.

Siin antakse inimestele tasuta kõrge kvaliteediga heroiini,

nad saavad puhtaid nõelu ja juurdepääsu turvalisse süstimisruumi,

pesuruumi, voodisse, ning meditsiinilise järelvalve.

Sotsiaaltöötajad aitavad neil leida majutust ja tegeleda muude probleemidega nende elus.

Ja tulemuseks oli järsk langus uimastitega seotud kuritegevuses

ja kaks kolmandikku inimestest nendes keskustes said tavalisele tööle,

sest nüüd said nad keskenduda terveks saamisele,

selle asemel, et otsida oma sõltuvusele rahastust.

Praegu saavad üle 70% kõikidest Šveitsi heroiinisõltlastest ravi.

HIV nakatumine on drastiliselt vähenenud.

Surmad heroiini üledoosist on vähenenud 50%.

Ja uimastitega seotud prostitutsioon ja kuritegevus oli tohutult vähenenud.

Seega on olemas meetodeid, mis ei ole üksnes odavamad,

vaid toimivad ka tegelikult, selle asemel, et tekitada uusi probleeme.

Uimastite keelustamine viib süsteemi, mis sõidab üle inimõigustest,

maksab suuri rahasummasid, ja tekitab palju kannatusi,

seda kõike saavutamatut eesmärki püüdes.

Pärast 40 aastat võitlust, on aeg teha lõpp narkovastasele sõjale

ja leida selle asemele midagi paremat.

Seda videot toetasid Open Society Foundations (Avatud Ühiskonna Fondid)

ja vaatajad, kes annetasid läbi Patreoni.

Kui sa tahad saada veel teadmisi, kuidas sa saaksid mõjutada uimastipoliitikat,

vaata “Stop the Harm” (Peatage kahju) kampaaniat.

Meil on lõpuks mõned kaubad!

Kui sa tahad endale Kurzgesagti plakatit, T-särki, tassi,

või väikeste koletiste kleepse,

siis saad neid nüüd DFTBA poest!

Subtiitrid Amara.org kommuuni poolt